Metsa ja Merele

Aasta viimasel päeval kõnnime räätsadel/rajadel kahtepidi põiki üle Kuresoo. Algus Kõrgojal ja Karuskosel kell 12.00 - lõpp loodetavasti enne pimedat sealsamas. Matka pikkus 10,0km, raskus keskmine, aeg ca 4 tundi. planeeritud GPS rada

ON a last day of a year 2006 we´ll cross Kuresoo bog on both ways: from Kõrgoja to Lemmjõe kordon and vice versa. Length of track is approximatly 10km, it will take 4 hours, so planned start is at 12.00 GPS track can be downloaded from here: GPS track

Säästvate Eestlaste Instituudi koorekiht on Soomaal Suusamatkal, laupäeval 18.02.2006. Samal ajal on Tartus Tartu maraton. Aga ega vahet pole kus suusatada - peaasi et kilomeetrid täis tulevad : ) Alustame Hostel Soomaa juurest kell 10.00 ja lõpetame samas päikeseloojangul. Raja algus mööda Puista oja, Taela talu juurest mööda, mõnda aega veel mööda Puista oja, Käsna talu juurest metsa vahele Sorkuni taliteele. Taliteed pidi üle raba Põdraauku, Põdraaugus söögipeatus soendatud herneste ja seakoodiga. Laste ja ihult nõtrade maraton siin ka lõpeb - võimalus Soomaa.com sinise bussi peale minna. Täispikk distants jätkub mööda Sorkuni raba tuulevarjulist serva Riisa rabaraja otsa poole. Riisa rabarajal teine tee - küpsiste ja shokolaadiga söögipunkt - kui on veel loobujaid siis võimalus liinibussiga hosteli juurde saada. Päikeseloojangu nautijad sõidavad suuskadega veel ca 6-7 km mööda Navestit hostelini. Ilm.ee lubab: 18.02. LAUPÄEVAL on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab kerget lund, võib pinnatuisku olla. Puhub ida- ja kagutuul 5-10, öö hakul rannikul kuni 13 m/s. ...hm, mu suusad kukkusid kolinal ümber, ei jõua vist oodata kui metsa saab : )

Ooojaaa, Väinameri on kuulduste järgi 30cm paksuse jääkatte all ja ilm.ee lubab kirde ja idatuuli ja mõõdukat pakast. Hiiumaa laidude ja Matsalu kaitseala on kahejalgse eest paremini kaitstud kui miski muu Maarjamaal. Osalt on laidudele sattumine võimatu omamata isiklikku veesõiduvahendit - ja teisalt tänu kaitse-eeskirjale mis lubab inimese kohalolu ainult jääkatte olemasolul. Puisenina ja Sarve poolsaare vahelise ca 35 km jääretke keskele jääval Laidelahe sihtkaitsevööndis viibimine on kaitseala valitseja loata lubatud 1.jaanuar kuni 10 veebruar, seega järgmine nädalavahetus on sel aastal ainuke, mil ööbimisega Väinamereületus võimalik. Kusjuures telkimine on keelatud (aka. lubatud selleks ettevalmistatud kohtades : ) mis siis muud kui matkaspordist 350 eekused termokotid magamiskotile ümber ja kadakate vahele rulli. Plaan on tulla korraga mõlemalt poolt - Hiiumaalt ja mandrilt ja vahepeal autovõtmed ümber pista. Et asi ei kvalifitseeruks massiürituse alla (kaitse-eeskirjaga keelatud) peaks mõlema seltskonna suurus olema maks. 5 inimest. Niiet, kes kuues peab üksi suusatama. Kes tulemas on andku teada hostel@soomaa.com

Hiiumaa laidude maastikukaitseala on loodud 1962.aastal Väinamere laidude kaitseks. Kaitseala laiendati 1971. ja 1998. aastal Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste (Salinõmme soolak) ja maastike ning laide ümbritseva mereala kaitseks. Suuremateks saarteks on Saarnaki (148 ha), Hanikatsi (85 ha) ja Vareslaid (31 ha). Saarte taimkattes on levinud niidud, kadastikud ja metsad. Hanikatsi laiul kasvab laialehine salumets (12 ha). Aastasadu inimeste poolt asustatud Saarnaki (alates 1564.a.) ja Hanikatsi (1623.a.) laiul enam püsiasustust ei ole. Kaitseala kogupindala koos merealaga on 2662 ha, millest maismaad on vaid 528 ha. Kaitseala külastuskeskus asub Salinõmmes.

Pesitsevad linnuliigid: Cygnus cygnus, Crex crex, Recurvirostra avosetta, Sterna caspia.

Lisaks on registreeitud: Haliaetus albicilla, Pandion haliaetus, Gavia arctica, Podiceps griseigena, Botaurus stellaris, Cygnus columbianus, Anser erytropus, Circus cyaneus, Falco columbarius, Grus grus, Larus fuscus, Sterna sandvicensis, Columba oenas, Halichoerus grypus, Pusa hispida.

Kaitsealused taimeliigid: Scabiosa columbaria, Cardamine hirsuta, Viola elatior, Halimione pedunculata, Suaeda maritima, Polygonum oxyspermum, Herminium monorchis, Ophrys insectifera, Carex extensa, Porella cordeana, Petrogonium gracile. (Statistika, 1999)

Leitud kokku ligi 600 liiki soontaimi (Hanikatsi 444).
Salinõmme soolak: rand-soodahein, hall soolmalts: II kat, soolarohi, valge kastehein.

Laiud ja neid ümbritsev meri on peatuspaigaks 187 linnuliigile, pesitseb 82.

Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitseeeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine


Matsalu rahvuspark asub Läänemaal Lihula vallas. Kaitseala on loodud 1957 aastal lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade - Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Praeguse kaitseala piirides võeti esimese alana kaitse alla Matsalu lahe tervisemuda ala juba 1939 aastal. Looduskaitsealal on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Kaitseala pindala on 48610 ha, mis jaguneb lisaks piiranguvööndile 7 reservaadiks nin 20 sihtkaitsevööndiks.
Turism: 7 linnuvaatlustorni: Penijõe, Kloostri, Haeska, Suitsu, Jugasaare, Küdeva ja Keemu
3 matkarada:
1) Penijõe (5 km)
2) Salevere Salumägi (1,5 km)
3) Suitsu.
Majutus Penijõe ja Matsalu külalistemajas.

Pesitsevad liigid: Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Botaurus stellaris, Chlidonias niger, Ciconia ciconia, Circus aeruginosus, Circus cyaneus, Circus pygargus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Falco columbarius, Gallinago media, Grus grus, Haliaeetus albicilla, Lanius collurio, Pernis apivorus, Porzana parva, Porzana porzana, Sterna albifrons, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix.

Läbirändajad: Anser erythropus, Branta leucopsis, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Falco peregrinus, Grus grus, Gavia arctica, Gavia stellata, Phalaropus lobatus, Pluvialis apricaria, Recurvirostra avosetta, Tringa glareola.

Teised kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Bufo calamita, Rana arvalis.

Kaitsealused taimeliigid: Cypripedium calceolus, Ostericum palustre. (K. Möller, 1998)

Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri
[RT I 2005, 71, 556 – jõust.1.01.2006]

aga eelis.ee pilte mõlema kaitseala kohta vaata nendekodulehelt või siit

terve album siit

Matkaraja kaart. Pildile klikkides kaart suuremalt. 300DPI välja printides peaks mahtuma A4-le.

Matk algab Pärnu poolt vaadates viimasest metsatalust enne Soomaa rabasid, lodumetsi ja luhaheinamaid. Karuskoselt (1) liigume vana elektriliini alust pidi läbi inimtühja Tõramaa küla, esimese talukohana jääb vasakut kätt Murru (2 0,92km), järgmisena teemaja ja saunaga Pärna (3 1,68km). Pärnalt keerame liini alt Tõramaa külatänavale, Üleoja talu õunaaiast (4 2,17km) pöörame teravnurka paremale. Vankritee koos paarkümmend aastat tagasi istutatud kuusenoorendikuga kuulub eesti maastikuarhitektuuri kümne tippteose hulka : ) Tee lõpeb Tõramaa oja paremkaldal, üle oja paistavad talukoha (5 2,67km) kõrgeks ja hõredaks kasvanud kuusehekk, peaaegu märkamatute põllukraavide ristnurgast saab alguse sama märkamatu läänesuunaline siht - mis umbes poolel maal laieneb hooldatud metsasihiks (märgitud juba tsaarivalitsuse verstakaardil). Ülekäik Kõpu - Jõesuu maanteest (6 3,29km) ja siht jätkub üha enam lodustuvas metsaaluses kuni ristub võsastunud NW suunalise sihiga (7 3.83km), siit peaks terav silm seletama metsa lõppu ja Halliste luha algust. Metsapiirilt peaks jõudma jõejääle (8 4,19km) - suund endiselt NW. Allavoolu paarisaja meetri pärast suubub Hallistesse Kikerpera rabast algav magistraalkraav (9 4,43km) mida mööda tuleks keerata vasakule - kraavi kaldal kulgevale teele. Pikad kvartalisihti pidi kulgevad teed lõikavad üle vana talitee aseme mis kulgeb Sorkuni rabast diagonaalis paralleelselt Kikerpera rabarinnaga. 90 kraadiselt pöördelt paremale (10 6,04km) peaks saama sooja teed ja kehakinnitust. Järgmisest 90 kraadisest kurvist (11 6,72)tuleb minna otse Sorkuni (Riisa) raba peale. Rabale jõudes (12 7,21km) tuleks hoida piki raba serva kulgevat sihti vasakule, paarisaja meetri pärast jõuame NW suunalise talitee asemele (13 7,37km). Looduses aimatav ja aerofotodel jälgitav talitee kulgeb sirgelt üle raba, tehes ca 2/3 peal 15 kraadise pöörde põhja suunas (14 8,24km). Talitee jõudmine rabarinda (15 8,66km) on on jälgitav juba eemalt - õige nurga all paistab tumedas metsamüüris taliteed märkiv sälk. Sälgust vasakule jääb ilus raiumata põline kuusik, paremal madala männirinde ja üle mändide paistev kõrgemate lehtpuudega raiesmik. Raiesmiku lõunaservast (16 8,86km) kulgeb talitee vanade heinamaade vahel ja on suhteliselt hästi jälgitav. Liigniiske metsaaluse all voolav, Sorkuni talu tagusest rabarinnast alguse saav metsaoja juures kohtab talitee kunagist Sorkuni põlistalu juurde viivat vankriteed (17 9,36km). Metsast välja jõudes (18 9,96km) tuleb keerata vasakule, külateega paralleelselt kulgevale kraavile. Tänu arvukatele koprapaisudele on kraav peaaegu kogu pikkuses suusatatav. Silla (19 10,72km) kohalt on valida kas jätkata endiselt piki maalilist kraavi või valida kiirem tee mööda metsa vahele pööravat külateed kuni viimaste taasühinemiseni (20 11,42km). Viimane kopratamm (21 11,75km)märgib ühtlasi kohta kus siledalt jäält tuleb keerata künnivagude vahele kuni Jõesuu - Kõpu teeni. Tee ületamise järel laskutakse jõe äärde ja ületatakse ülalpool veskipaisu (22 12,46km). Siit hostelini (23 13,96km) on juba kiviga visata.

Juhul kui jaks lõpeb või pimedus kätte jõuab on võimalik buss vastu kutsuda kas punkti (10) või (18). Keskmine liikumise kiirus ca 4km/h, peatustega ca 2,5km/h.

Pilte vaata siit.

Head uut aastat! Hoolimata hilisest ärkamisest ja mõnetisest kõhkvelolekust metsa mineku suhtes pakkisime ennast lõpuks soomaa.com kleepsudega sinisesse fordi ja logistasime 40km tunnis Ülejõe rippsilla juurde. Pool tundi jäätund silla ületamisele - silmanurgast öövanusel jõejääl keksivaid saksa uljaspeasid takseerides. Kõrgojalt otsustasime otse üle raba Toonojale lõigata - suunaks madalam koht Toonoja kuusehekis - ja sattusime kuidagi rajale mida mööda Toonoja vanad Kõrgojal käisid (albumis kaks pilti). Väga ilus rada - mättalt mättale, kohati üle madalamate kohtade, korra tundus et saab ka otsem, aga paari sammu pärast olin läbi eeldatavalt külmand raba siiski põlvini älvesse vajunud. Üle Toonoja tulime esimese talu juures (Ennu?). Toonoja näitas et ta omanime väärib - võttis kaks sakslast (üks neist see kes juba Navestil õhukesel jääl tembutas) - andes nad hiljem küll tagasi aga põlvini märgadena : ) Mööda sihti käisime vaatamas kuidas suitsusauna katus edeneb - seejärel mööda Toonoja ülesvoolu kuni toonoja alustava lennuväljasuuruse märeni (vt. pilte). Jääl eilsed hundijäljed, ojaäärses sünkmustas kuusikus hunnikute viisi põdrakonte. Tagasituleku sättisime pimeda peale, aga millegipärast hakkas korralikult hämarduma alles poolteist tundi peale loojangut - niiet rippsilla ületusega sai peaaegu silmavalgel hakkama.

Pildid siit ...

OO Jaa : ) Väga ilus talveilm - hoolimata ilm.ee tormi ja külmahoiatusest. Sooja mingi -5 ringis ja tuult kah mõõdukalt. Ainult lund oli vähevõitu, kõik puude otsa pidama jäänud, nii et metsa alla suurt polnud jätkunud. Sõitsime Karuskoselt läbi kunagise Tõramaa küla Hallisteni, Hallistet pidi natuke allavoolu kuni Halliste luha laagriplatsini kust mööda kvartali piiriks olevat teed Kikerpera raba otsa, edasi mööda teed ja viimane ots mööda sihti Riisa (Sorkuni) raba peale.

Kuresoo ring tundub kaardi peale vaadates paras kahepäevamatk olema. Tegelikult käisime ümber raba kolmel korral et ring peale saaks. Esimene (Riisa - Ärma 17,5km) ja kolmas (Täkussaare - Riisa 10km) kord päev korraga ja vahepeal korraliku kahepäevase matka (Ärma - Toonoja 48km) pimedast pimedani. Ilmad olid sügiseselt niisked ca +10C soojakraadiga. Metsas endiselt kukeseened, pohladest, jõhvikatest rääkimata.

Pildid esimesest korrast ja kolmandast korrast Teisel korral oli kaasas kaamera ... jah, tulge Soomaale filmi vaatama.
Ja seesinased pildid esimesest korrast on Margus Palu tehtud.

Kuresoo is Estonian biggest raised bog. Trip around Kuresoo takes at least tree days and 65km. First half of the GPS track leads you over and through untouched landscapes, second half follows animal paths and centurys old horseriding road.

Käisime neljakesi lootuses Piirikupitsa juurest Öördi rabani välja jõuda, aga ... külm oli veed kaanetamata jätnud ja kaks tundi läks otsimise peale kust kuiva jalaga läbi pääseb. Ei pääsenudki, ekslesime niisama metsas, ületasime Tõramaa oja nii viis korda - küll läbi vee, küll kopra langetatud haavatüvedel tasakaalu hoides ja seda kõike kahe tunni jooksul umbes 500m raadiuses autost. Lõpuks said kõigil jalad märjaks ja kojusõit. Temperatuur ca -0, tuul olematu, taevas pilves.

Pildil Rait palke parvetamas : )
Pildid tehtud Nokia matkatelefoniga, millel hämarusega lülitub peale mingi imelik romantiline filter.

ÖÖrdi raised bog is almost impossible to reach from west side at normal conditions, but on freezing winter it´s possible to make half circle around Öördi using old winterways. As the days are short - it probably means an overnight either under the sky or in log cabin east from Öördi lake.