kolm punkti

Asi mida ma ei oska enam teha, on kuidagi blogipostitust alustada. Sõrmed kibelevad kirjutama mingisugust tabavat sissejuhatust koos thesis statementiga, millele järgneks 3 sisuparagrahci ja kokkuvõte. Ma tunnen end pisut robotina juba selles osas - mingi 800-1000 sõna esseed tunni ajaga kokku kirjutada on lihtsamast lihtsam. See on IB ja nende eksamite süü. Üleüldse on mul praegu käimas täiesti meeleheitlik eksamiperiood, mis on kestnud juba poolteist nädalat, mille jooksul ma olen kirjutanud 7 eksamit ja kus mind ootab veel 8 eksamit ees, kuid mul on juba meeletu tüdimus peal. Ma tahaks, et see lihtsalt läbi oleks ja ma saaks lõpuks suvele, pärast sellist orjatööd olen ma selle ära teeninud, eks ole. Eksamite kirjutamine on ka nagu mingi koonduslaager - meil tohivad olla ainult üksikud pliiatisd kaasas, pabertaskurätikuid ei tohi koos pakendiga kaasa võtta ja jook võib olla vaid läbipaistvas pudelis vesi, millelt on kõik sildid maha kistud ja mis on terve eksami jooksul põrandal, mitte laual. Eksamite sisust tohid sa rääkida alles 24 tundi hiljem, kui on 100% kindel, et kõik maailma IB õpilased on eksami ära kirjutanud. Kui koolil tekib kahtlus, et sa levitad infot varem kui 24 tunni möödudes, on koolil õigus sind karantiini panna, kaitstuna igasuguste mobiilide ja läpakate eest. Eksamid on ka muidu nii seatud, et sul jumala eest kriminaalselt vähe aega oleks. Nii on sul mingi ülikirve matemaatika eksami lahendamiseks aega vaid poolteist tundi ja näiteks ajaloo HL eksamis pead sa 2.5 tunni jooksul 3 väga süvitsi minevat esseed kirjutama. Aga need on mul kõik selja taga. Gümnaasiumi jooksul ma ei pea enam mitte ainsatki esseed kirjutama...
Üleüldse on eksamiperioodil minuga mingi täielik aadliõnn kaasas käinud, nii et ma kohe huviga ootan, millal karma selle võla täiega tagasi lajatab. Näiteks tajusin ma kaks päeva järjest ajaloo eksami teemad ette ära. Ühe eksami teema kohta tegime klassikaaslastega lausa kihlveo, teise eksami korral saatsin oma ajalooõpetajale täpsustava e-maili (millele sain väga fancy struktureeritud vastuse, et ma teaks kus ja mis termineid kasutada jms) ja enne teise päeva eksameid rääkis Rene trollis, et ta tahaks kirjutada USA sekkumise tähtusest Esimeses maailmasõjas, ma ütlesin, et minu õnn oleks Bismarck. Noh, järgmisel päeval saime oma 16 küsimust kätte, mille seast pidime 3 välja valima - üks küsimus oli USA sekkumise kohta, teine küsimus Bismarcki sisepoliitika kohta, kolmas aga liitlaslepingute kohta, mis põhimõtteliselt võrdub pooleldi Bismarcki välispoliitikaga. Kirjutasin oma elu parimad esseed.
Kurat küll, ma sain eksamitel isegi mataga hakkama. Võin endale pai teha, sellist õnne on keeruline kommenteerida. Aga kardan, et järgmine nädal bioloogia ja keemia karistavad ära.

Ma ei jõua ära oodata, millal see läbi saab. See vabadus, mis kooli lõpuga kaasneb on vist nii lämmatav, et esimestel päevadel lähen hulluks. Mu plaanid hõlmavad endas meeletutes kogustes magamist, et kõik need unevõlad tasa teha. Lisaks ma plaanin veel ühte suurejoonelist mitmepäevast arvutinolasessiooni, et taastada oma prestiiž Everquest II's ja et tähistada paari suursuguse reidiga meie gildi jõudmit ühtede suurimate sekka! Raamatuid kavatsen ma ka neelata hullumeelselt - mu lugemislist on kasvanud märkimisväärseks ja koosneb nii anarhistidest revolutsionääridest, valgustusaja kirjanikest kui ka King Arthurist. Ma pole Mary Stewarti Merlini triloogiat 2 aastat lugenud ja mul hakkab juba vaikselt meelest minema, miks Cornwalli Cador nii lahe oli. Ma pole Palahniuki ka piinlikult kaua lugenud...
Ehk selline on mu plaan rulluda juuni lõpuni. Juuni lõpus viivad minu teed aga Šveitsi, kus ma olen paarikümne bioloogiga ühes rahvuspargis Alpides ning tegelen ökoloogialase uurimuse läbiviimise ja selle kirjutamisega, mis lõpuks ka avaldatakse. Aga mitte ainult see pole ülilahe ja ka fakt, et see on põhimõtteliselt ainukordne võimalus elus millelgi nii lahedal osaleda, vaid lahe on ka see asupaik, kus see toimub. Nimelt see rahvuspark asub kahe mäe vahel orus, kõrgeim tipp on 1400m, floora ja fauna on ahhetamapanevad, türkiissinised järved iseloomustavad seda paika jms. Lisaks on see biosfäär ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas, niiet sõna otses mõttes on tegu ühe kauneima paigaga maailmas.

Muidugi, what goes around, comes around ja selle Šveitsi pärast pean ma ära jätma oma kadestamistväärse kontserttuuri, mille raames ma oleks näinud ära Green Day, THE GASLIGHT ANTHEMI, Stone Souri, Queens of the Stone Age'i ja kahel järjestikusel päeval Billy Talenti. Ja see tegi mind väga kurvaks, mistõttu ma hakkasin natuke mõtteid mõlgutama sinna Inglismaa poole ja rakendasin enda finantssüteemile korraliku Dawesi plaani, mille raames jõudsin järeldusele, et kui ma ei osta suve lõpuni mitte midagi, nälgin natuke aega ja panen oma säästud hakkama, siis oleks mul võimalik endale lubada väike reis Readingule, et ära näha mister Reznor ja Nine Inch Nails. Mõeldud, tehtud. Üleeile avastasin ühe oma inglasest tuttavaga ühe hosteli Readingul, mille hinnad tolleks nädalavahetuseks piirdusid paarikümne naelaga, kuid mis kippusid juba väljamüüduks saama. Seega oli vaja kiiresti tegutseda, et a) üleüldse koht saada b) saada koht enne, kui hinnad kergitatakse Readingu selle nädalavahetuse keskmisele tasemele ehk 150 naelani. Kuna nende policy on, et broneering tuleb kohe välja maksta ning et tagasi ei maksta, võisin ma sama hästi kindluse mõttes ka festarile pileti ära osta. Ja nii ma nüüd ootan seda eksklusiivset paberlipikut postiga endale koju.
Mu süda jättis ausalt ka lööke vahele kui veebruaris Trent Reznor uue NINi tuuri välja kuulutas. Kui aastal 2009 ta teatas, et ei kavatse enam kunagi tuuritada, siis sellel kurvastusel polnud piire - eriti veel, ma polnud sellest võimsusest veel osa saanud ja sellest sai minu elu agoonia alus ning ma olin valmis kasvõi paljajalu kõrbes risti seljal kandes terve Kolgata tee klaasiklidudel läbi käima, et neid laivis kasvõi kordki ära näha. Ja siis avaneski uus võimalus... Trent praegu tuuritab ainult mööda festivale ja aastaks 2014 lubati suurt üleeuroopalist tuuri, aga meeeeees, ta on varem ka oma meelt muutnud. Parem karta kui kahetseda, eks ole, Carpe Diem!

Ma annan lubaduse, et ma hakkan rohkem blogima ja seda mitte sellel põhjusel, et olen oma blogikülastajad ära unustanud või mingil muul pseudopõhjusel, vaid selle pärast, et mul on seda reaalselt vaja! Mul on vaja tõsiselt ellu äratada mingi koht, kus ma saaks korrektset eesti keele õigekirja praktiseerida. Nimelt on TÜ uutes vastuvõtutingimustes ära märgitud, et need, kes eesti keelt emakeelena ei õpi, peavad tegema spetsiaalse tasemetesti, mis oma tasemelt on pisut keerulisem kui põhikooli lõpueksam ja veidi lihtsam kui riigieksam. Tasemetesti punktid lähevad arvesse nagu riigieksamilt saadud eesti keele eksami punktid. Ei midagi utoopilist, aga inimesele, kelle igapäevaseks suhtlus- ja õpikeeleks on inglise keel, kelle keeleharjumustes domineerivad estonglish ja anglitsismid, vajab see natuke meeldetuletust. Seepärast seangi lootused oma blogi peale, kuna see on üks koht, kust ma olen üritanud eesti keelele võõrad omadused eemal hoida.
Sellega kerkib muidugi ka üks paradoks, sest ma ometi ei soovi, et mu blogi kvaliteet langeks "täna käisin koolis, oli natuke igav. siis läksin trenni ja tulin koju" tasemele, mis tähendab, et ma pean pidevalt hakkama produtseerima midagi, mis oleks minu jaoks pisut intrigeerivam kui igapäevaheietustest kirjutamine.

Muide, paar meeldivat uudist veel:
* hetkeseisuga on mul inglise keele riigieksamilt 100 punkti olemas.
* kui ma IB eksamitel korralikult pingutan, võin ma parimal juhul vastavate ainete eksamite punktisumma ümberteisendamisel riigieksamite punktideks saada kuni 120 punkti. Ehk, kui ma bioloogia eksami saan 7, siis see tähendab seda, et riigieksamil oleks ma saanud 120 punkti (100-st maksimumist). See kehtib ainult HL ainetele, kus tõepoolest õpitakse rohkemaid asju ja rohkem süvitsi kui riiklikus õppekavas.

Kui vahepel tundusid asjad tõepoolet nutused olevat, siis nüüdseks on palju paremuse poole liikunud. Erinevalt nädala tagusest ajast, on mul nüüd vähemalt suurem tõenäosus saada Tartusse kui Oxfordi meditsiini õppima!

Mina luban avastada vähemalt 20 uut punkbändi. Selles osas luban läheneda loominguliselt ning avastada erinevaid alažanreid kui ka erinevaid ajastuid. Siinkohal luban ära käia ka vähemalt 13 punkkontserdil.
Luban osta (või õigemini tellida) vähemalt 2 füüsilist koopiat mingist Nine Inch Nailsi loomingust - kas mõni album, DVD, remixikogumik vms. Ma arvan, et see on mõnes mõttes kõige suurem väljakutse, sest ma juba oman enamikke NINi albumeid ja värke, edasine tegutsemine on kohati keerukas. Luban, et aasta lõpuks on mul läbilugemata Chuck Palahniuki raamatute arv 0. Avan enda loodusfotodest 1 näituse kusagil - mõtteid selle realiseerimiseks on kogunenud juba üksjagu. Olen vabatahtlik vähemalt 3 erineval üritusel. Boonus: need kolm üritust peavad olemuselt ka erinevad olema.

Täna on tore päev, sest mul on plaanis kirjutada 2 SFFC postitust järjest. Ma pole vist mitu kuud jõudnud seda rubriiki täiendada ja nüüd olen ma jõudnud selleni, et tuleb 2 tükki järjest. Esiteks ülesehitus ja seejärel lahendus. Häid jõule!
Ma ei suuda vist kokku nimetada kordi, kui Nine Inch Nails on suutnud mind vaimsest krahhist päästa. Ausalt ka, see ei ole isegi mingi liialdus. See on kompliment ja märge sellest, et ma olen suutnud jõuda mingi muusiku loominguga sellisele suhtlustasandile, et kuulates saan öelda "jah, jah, jaajaah, see olen mina seal!". Ja see on lohutav, sest 1) see viitab sellele, et sa pole üksi ja et kui keeruline või mõistetamatu su olukord poleks, keegi on sama rada alla kukkunud ja siis jälle üles roninud: vaevu-vaevu küll ja võib-olla vahepeal uuesti alla kukkudes, aga siiski kunagi on üles jõutud. 2) see loob selle tasandi, et sa mitte ei pea lohutust otsima kellegi, vaid millegi juurest. Kuigi see muusika on nii elav, ehe ja räägib otse sinu eest, ei ela ta siiski samamoodi nagu teine inimene ja see päästab sind sellest, et sa peaksid mingi teise inimolendiga silmitsi seisma.

I am locked in my head
With what I've done
I know you tried to rescue me
Didn't let anyone get in
Left with a trace of all that was
And all that could have been

Reedeõhtune harimine, mõtlesin jagada osakest oma tsitaadikogumikust:

"Deity is with you, not in ideas and books. Truth is lived, not taught" - Hermann Hesse

"The State is the altar of political freedom and, like the religious altar, it is maintained for the purpose of human sacrifice." - Emma Goldman

"I have an inherent trust of mankind. I think authority and government base their power on violence. I refuse to recognize anyone's power over me." - Laura Jane Grace

"Paper is more patient than man" - Anne Frank

"As a body everyone is single, as a soul - never." - Hermann Hesse

"What cannot be cured must be endured."

"Omnia mea mecum porto" [kõik mis on tõeliselt minu, kannan alati endaga kaasas]

"I admire addicts. In a world where everybody is waiting for some blind, random disaster or some sudden disease, the addict has the comfort of knowing what will most likely wait for him down the road. He's taken some control over his ultimate fate, and his addiction keeps the cause of his death from being a total surprise." - Chuck Palahniuk

"If there must be trouble, let it be in my day, that my child may have peace" - Thomas Paine

"Here's a strange fact: murder a man, and you feel responsible for his life - possessive, even. You know more about him than his father and mother; they know his foetus, but you know his corpse. Only you can complete the story of his life; only you know why his body has to be pushed into the fire before its time, and why his toes curl up and fight for another hour on earth." - Aravind Adiga

"Kui sul on mõistus, on sul suurem võimalus seda ära kaotada kui seda leida. Seega lähed kindlasti lolliks, ning seda selleks, et hiljem terveks saada. Mõistuse omamise eesmärk on seda leida." - Mikk Pärnits

"The only people for me are the mad ones, the ones who are mad to live, mad to talk, mad to be saved, desirous of everything at the same time, the ones who never yawn or say a commonplace thing, but burn, burn, burn like fabolous yellow roman candles exploding like spiders across the stars, and in the middle you see the blue centerlight pop, and everybody goes ahhh..." - Jack Kerouac

"Until you find something to fight for, you settle for something to fight against." - Chuck Palahniuk

"Unjust laws exist; shall we be content to obey them, or shall we endeavor to amend them, and obey them until we have succeeded, or shall we transgress them at once? Men generally, under such a government as this, think that they ought to wait until they have persuaded the majority to alter them. They think that, if they should resist, the remedy would be worse than the evil. But it is the fault of the government itself that the remedy is worse than the evil." - Henry David Thoreau

"Niikaua kuni ma ta nime ei tea, suudaksin võib-olla teda veel unustada, aeg kustutab pildi. Ta nimi aga on nael, mis minusse lüüakse ja mida ei saa enam välja tõmmata. Sellel on võim kõike üha uuesti mu silme ette manada, alatasa tagasi tulla ja taas mu ees seista." - Erich Maria Remarque

"Eestlane oli taevakarja lambaks saanud, kuid Villu kasvatas ta ainult võõrastele" - Eduard Bornhöhe

"We're all going to die, all of us, what a circus! That alone should make us love each other but it doesn't. We are terrorized and flattened by trivialities, we are eaten up by nothing." - Charles Bukowski

"I love the arrangement of this number, in which the whole band reaches a crescendo and holds it until the explosion of the final note. Like a piano crashing down seven floors." - Jean-Dominique Bauby [talking about the Beatles' "A Day in the Life"]

"Today is the sort of day where the sun only comes up to humiliate you." - Chuck Palahniuk

"The soldier is applauded who refuses to serve in an unjust war by those who do not refuse to sustain the unjust government which makes the war." - David Henry Thoreau

"Two words of every story ever written is what's going on - the fucking end" - David Peace

"If you expect the worst from a person you can never be disappointed." - Anthony Burgess

"Sometimes you climb out of bed in the morning and you think, I'm not going to make it, but you laugh inside — remembering all the times you've felt that way." - Charles Bukowski

"I don't think I'm easy to talk about. I've got a very irregular head. And I'm not anything that you think I am anyway." - Syd Barrett

"Here is a fact: nothing in all civilization has been as productive as ludicrous ambition. Whatever its ills, nothing has created more. Cathedrals, sonatas, encyclopedias: love of God was not behind them, nor love of life. But the love of man to be worshipped by man." - Tom Rachmann