Kuna aasta hakkab lõppema, teen ära oma nüüd juba traditsiooniks saanud kokkuvõtte sellel aastal kuulatud muusikast last.fmi põhjal. Kui ma kunagi aastal 2009 siia oma blogisse ritta seadsin aasta kuulatuimad artistid ja laulud, ei osanud ma arvata, et sellest nii kestev ja oodatud tava saab. Seetõttu otsustasin ma laiendada seda auhinnagalat ja annan esmaskordselt välja ka mitmeid eriauhindu. Aga alustagem siis:
Top artistid:1 Nine Inch Nails - 1,462
2 Against Me! - 1,230
3 Anti-Flag - 550
4 The Smashing Pumpkins - 412
5 The Gaslight Anthem - 392
6 Enter Shikari - 391
7 NOFX - 374
8 The Libertines - 323
9 Garbage - 319
10 Billy Talent - 247
Klassikud ütleks möödunud aasta kohta "läänerindel muutuseta", sest nagu näha,
Nine Inch Nails püsib ka see aasta troonil. NIN on artist, kes suudab pakkuda mulle kõike - "The Fragile't" kell 5 hommikul, "The Slipi" äikesetormi saatel ja nii edasi. Ükskõik mis meeleolu, mis situatsioon, Trent Reznori sulest leidub ikka midagi, mis tabab kümnesse.
Against Me! on aga artist, mis on teinud meeletu tõusu tabelis. Kunagi aastal 2007 ma natuke nende värskeltilmunud "New Wave" albumit kuulasin ja mulle meeldis see. Siis aga miskipärst jäi asi unarusse kuni selle aasta maikuuni, kui tollal Tom Gabeli nime kandnud bändi solist tuli avalikkuse ette uudisega, mis pole vast kellegi kõrvust mööda lipsanud. Või noh, vähemalt ma pole lubanud kellegi kõrvust seda mööda lipsata. Siis said muidugi alguse ajad, kus ma avastasin täiesti uue suuna oma elus ja selle saatel ma kogesin ja kogesin Against Me! lüürika geniaalsust. Kui on vaja midagi tabavat öelda, siis neiu Laura Jane saab sellega veatult hakkama. Olgu siis aastaks '98 ja vanuseks 18 või siis '12 ja vanuseks 32.
Anti-Flag on kolmandal kohal täiesti teenitult. Kusagil jaanuaris-veebruaris domineeris mu pleilisti nende vasakpoolset poliitikat õhutav muusika ja kartmatus laulda ühiskonna ja/või poliitika valupunktidest väga avalikult. Shoutout selle eest!
The Smashing Pumpkins on miski, mis suutis mind mu natuke sentimentaalsematel hetkedel kokku lappida. Ilus lüürika, vapustav instrumentaalne pool ja melanhoolne alatoon on täpselt need asjad, mis kinnitavad seda, et kurbuses on ilu.
The Gaslight Anthem on selle aasta suuravastus ja ma pean tõdema, et täiesti imeline avastus. Ma soovin, et rohkemad inimesed mõistaks seda. Seeg ma pean vist isiklikult hakkama inimestele facebooki chati nende laule poetama, sest mingi muu meetod nii väga efektiivne ei tundu olevat. Ma olen täiesti 100% kindel, et pooled ütleks, et neile see meldib ja kuulaks seda mõni teine kordki uuesti. Brian Fallonil on maagia, millele ma pole ise veel täiesti pihta saanud. Tema folgihõnguline süda ja oskus panna oma mõtted hirmuäratavalt täpselt kirja on jõudnud selleni, et võib vast lubada Bob Dylanil kitarr varna riputada ja ohjad südamerahus üle anda.
Enter Shikari on artist, kes on ainult ühe albumi lugudega nii kõrgele jõudnud. Ja see album oli uskumatult hea. Mul polnud aimugi, et Enter Shikari muusika kujutab endast seda, et ikka väga teravalt praegust ühiskonnakorraldust kritiseeritakse.
Empires always fall, nagu ütlesid laulusõnad - minul oli kuulates väga soe enda uskumuste äratundmisrõõm.
NOFX on bänd, kelle jaoks sõna "kohatus" ei kehti. ehk vägagi liberaalsete uskumustega bänd, kelle moto on kõige üle nalja teha - kui sa ei suuda selle üle naerda, siis pole sa sellest üle saanud ja järelikult oled sa haavatav. Seetõttu ilmutadki sa albumi 11. septembril ja laulad teadagi millest. Või laulad Saksamaal laulu nimega "Arming the Proletariat With Potato Guns", mille sisu on 3 minutit anekdoote Hitlerist ja immigrantidest.
The Libertines jõudis 2012 aasta kuulatuimate artistide sekka umbes paari nädalaga. Korra paned mängima, korra hakkad kuulama ja sa ei panegi tähele, kuidas sa oled süvenenult mitu korda replay peal terveid albumeid ja sessioneid ja värke läbi kuulanud. Ma ei oska öelda, kas mind paelub nende britirokilik muusika, väga oskuslikult (poeetiliselt) kokkusobitatud lüürika või Carli ja Pete'i pisut destruktiivne sõprussuhe... või kõik kolm kokku.
Garbage lauluga pole tegu, kui youtubes pole kommentaaride all Shirley Mansoni rabavat välimust kommenteeritud. Peale jumalikult kauni välimuse on neiu Mansonil soolist dihhotoomiat tõrjuv ellusuhtumine, mis mitte ainult ei tee tema lugu ja olemust huvitavaks, vaid paneb ka tema jutustust ja mõtteid kuulama.
Billy Talent jõudis seekord alles kümnendale kohale, kahjuks. Nende sügisel ilmunud "Dead Silence" on lihtsalt üks sellistest albumitest, mida ootakski ainult ja ainult Billy Talentilt. Nad on toonud läbi aastate oma muusikasse uusi nüansse sisse, aga alati on olemas ka see väike konksuke, mis teeb Billyst Billy.
Top laulud:1 Fugazi – Waiting Room - 64
2 Against Me! – Searching For A Former Clarity - 62
3 Enter Shikari – ...Meltdown - 47
4 Nine Inch Nails – Lights in the Sky - 46
5 Nine Inch Nails – The Day the World Went Away - 45
5 Against Me! – Turn Those Clapping Hands Into Angry Balled Fists - 45
7 Fugazi – Burning Too - 44
8 Nine Inch Nails – Please - 39
9 Nine Inch Nails – The Great Below - 38
10 The Smashing Pumpkins – Thru the Eyes of Ruby - 38
Nagu näha, on 2012 top lugude seas kõlamas samad nimed, mis top artistideski. Lisaks muidugi ka
Fugazi, kes võttis enda nimele esikoha! Hardcore punk for the win.
Eriauhinnad:Aasta album - kuigi valikus oli nii Enter Shikari, Anti-Flag, Billy Talent, the Menzingers, võitis minu paremusjärjestuses pika puuga
The Gaslight Anthem - "Handwritten". Ma avastasin täna, et minu arvamus kõneleb mitmete muusikakriitikutega sama keelt. Mistõttu pole just väga üllatav, mis arvamuseni minu süda mind juhatas. Brian Fallon presidendiks!
Henry Rollinsi nimeline 'hardcore punk pole veel surnud' auhind - Classics of Love'le. Mis sest, et ma nimetatud artisti alles eile leidsin, aastanumber siiski 2012, mis tähendab seda, et 2013 aastal ootab mind veel ees ulatuslik avastusrõõm. Fugazi ja Black Flagiga ei lõppenud veel asi, Classics of Love kannab selle žanri hõngu edasi.
'Parem hilja kui mitte kunagi' auhind - Johnny Thunders & the Heartbreakersile
"Blank Generation'i" eest. Toda lugu nimetatakse üheks esimeseks punk-lauluks, aga pole hullu, parem avastada see praegu kui et see üldse avastamata jääks.
'Kummitan igavesti' auhind - Blurile
"Girls and Boys'i" eest. Sest et looking for girls who are boys who like boys to be girls who do boys like they're girls who do girls like they're boys, always should be someone you really looooooooove.
'Tearjerker of the year' auhind - The Smashing Pumpkins -
"For Martha".
'Tere, mina olen Susanna ja see laul on minust' nimeline auhind - Against Me!'le
"Baby, I'm an Anarchist'i" eest.
Chris Farreni nimeline eriauhind perfektsuse eest - kuulub... trummipõrin...
Fakey P'le ehk Chris Farrenile endale.
"Dear Mr. Reznor, it must be nice to have the darkest, most beautiful secrets of the human soul flow out of your fingertips." nimeline auhind - Trent Reznor & Atticus Ross'ile
"What if We Could?'i" eest.
Laulusoovitusi:Nine Inch Nails -
"12 Ghosts II"Against Me! -
"Rice and Bread"The Gaslight Anthem -
"Here Comes My Man"Peter Doherty -
"For Lovers"Sonata Arctica -
"Alone in Heaven"The Smashing Pumpkins -
"Bleeding the Orchid"Fugazi -
"Waiting Room"Against Me! -
"The Ocean"The Libertines -
"The Good Old Days"Enter Shikari -
"Gandhi Mate, Gandhi"Tom Gabel -
"100 Years of War"Billy Talent -
"Dead Silence"Mumford and Sons -
"I Gave You All"NOFX -
"Dinosaurs Will Die"The Gaslight Anthem -
"National Anthem"Patti Smith -
"Pissing in a River"
My Opera
